Möödunud reedel said kõnealused maaomanikud kinnisvaraarendajatega kokku maavalitsuses, kus vaidlusküsimused veel kord läbi arutati. Ühe vaidlustaja Mart Kadastiku sõnul ei saa leppida sellega, et üldplaneeringus hajaasustuse alana märgitud piirkonda nii palju ehitatakse.

«Lähikogukonna inimestele ei ole antud Otepää vallavalitsuselt ühtegi selget vastust, miks tuleb sinna tiheasustusala,» rääkis Kadastik möödunud reedel Valgas.

Samamoodi kinnisvaraarenduse kahtluse alla seadnud Anne Rästa on Inni järve ääres elanud 20 aastat. Rästa sõnul ei olnud tal midagi selle vastu, kui esimesed uued krundid järve ümber tulid. Proua sõnul aga ei saa leppida sellega, et lubamine ei käi kindla praktika, vaid suva järgi, nii et inimesed tahaks nüüd selgust.

Kõnealuse Laasi kinnistu suurus on kolm hektarit. Asub ta Otepää vallas Vidrike külas. Piirkonna näol on tegemist iseloomuliku looduskauni kohaga, kus küngaste vahele järve äärde rajatud mitmeid uusi elamu- ja suvilakohti.

Kokkusaamisel maavalitsuses Otepää valda esindanud planeerimisspetsialist Merle Antoni sõnul on piirkonnas kruntide suurus olnud erinev. Nõukogude ajal jagatud krundid on olnud suhteliselt väiksemad, nüüd on võetud seisukoht, et võiks olla suuremad.

Üldpilt oluliselt ei muutuvat

«Vald on võtnud seisukoha, et kuus maja ei muuda sealset üldpilti oluliselt,» rääkis Anton. Planeerimissspetsialisti sõnul on Inni järve ümbruse hoonestusalade omavahelised kaugused olnud 60st 300 meetrini. Kõnealusel Laasi kinnistul oleks see keskeltläbi 60 meetrit.

Antoni sõnul on Otepää üldplaneeringu eesmärk panna asjad paika nii, et edaspidi ei tekiks enam vaidlusi kas, kuhu ja kui väikseid kinnistuid moodustada võib. Koosolekut juhatanud maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja kohusetäitja Aare Kittaskki küsis, miks vaieldakse praegu, kui Otepää üldplaneering, mis võiks sellised küsimused kindlaks määrata, on koostamisel.

Kinnisvaraarendaja Tarvo Laasi sõnul võib üldplaneeringu kehtestamine ja kinnitamine võtta mitu aastat. See paneks aga arendajad keeruliste probleemide ette, sest juba on tehtud investeeringud seoses kinnistu ostu ja planeerimisega.

«Uued majad on paigutatud küngaste vahele järvest eemale, nii et nad ei jää silma nii nagu praegused,» rahustas Laas planeeringuala naabreid. «Enne on tehtud sinna ka palju väiksemaid krunte. Meie plaanid ei tekita tiheasustusala.»

Eelmisel aastal peetud konsultatsioonidel on naabrid pakkunud kinnisvaraarendajale kompromissi, et vaidlusalusele kinnistule rajataks neli maja. Ent Laasi sõnul on nende pakutud kuus maja suurte läbirääkimiste tulem asjaomaste instantsidega ja seda järgides on teinud arendajad ka oma plaanid, nii et nelja majaga nad enam leppida ei taha.

Lisaks konkreetsele küsimusele Laasi kinnistule planeeritava majade arvu kohta kuulati koosolekul ära ka mitu muud vaidlust, näiteks küsimus, kust hakkab tulevikus minema autotee ja kas keskkonnamõjude hindamine arendusel on vajalik.

Maavalitsuses peetud koosoleku tulem oli, et kõik osapooled ütlesid oma seisukohad kõnealuse maatüki arendamise koha pealt välja. Järgmisena on pall maavanema kt käes, kes annab omapoolse hinnangu, mis on vallavalitsusele lõpliku otsuse tegemiseks siiski vaid soovituslik.

30ruutmeetrisest majast sai 150 ruutmeetrit

Teine probleem, mis korduvalt reedeses vaidluses maavalitsuses üles kerkis, oli seotud Laasi-nimelise kinnistu naabruses asuva Väike-Laasi kinnistuga, mis varem on kuulunud Tarvo Laasile. Praegu juhatab mees kinnistul uue omaniku alustatud ehitustöid.

Mäekülje ja järvekalda vahel asuval kinnistul on juba kaevatud vundamendiauk ja ehitajad on alustanud keldrikorruse seinte rajamist. Laasi kinnistu naabri Verni Loodmaa majast on rajatav hoone paarikümne meetri kaugusel.

Loodmaa sõnul sai omanik loa rajada Väike-Laasi kinnistule neljakümneruutmeetrise hoonealuse pinnaga suvemaja, puuduvad kooskõlastatud lahendused hoonele nii vee kui kanalisatsiooni jaoks. Vee ja kanalisatsiooni probleem on samamoodi lahendamata ka Laasi kinnistul planeeritava kuue maja juures. Arendaja sõnul ei olegi need aga sellises arendusfaasis vajalikud.

Praegu Väike-Laasi kinnistul ehitatava hoone keldrikorrus haarab enda alla pea 80 ruutmeetrit. Tarvo Laasi sõnul on kõik siiski seaduspärane. Vahepeal muudetud vallavalitsuse otsusega sai omanik loa ehitada krundile väikeehitis ehitusaluse pinnaga kuni 60 ruutmeetrit.

Väidetavalt mahubki projekti kohaselt ehitatava hoone maa peale jääv osa 60 ruutmeetri sisse, nii et seaduse silmis oleks kõik justkui korrektne. Samas tuleb koos keldri ja katusealuse pinnaga kokku praktiliselt kolm kasutatavat korrust.

Verni Loodmaa ei taha uskuda, et seadusandja on väikeehitise puhul silmas pidanud 150ruutmeetrise kasutuspinnaga maja, mille rajamise puhul vallavalitsus ei ole nõudnud isegi kanalisatsiooni ja veesüsteemide projekti.

Loodmaa sõnul uskus ta naaberkinnistu piiridega nõusolekuks allkirja andes vallavalitsuse ametniku sõnu, et Väike-Laasi kinnistule ehitusluba ei anta. Täna on reaalsus selline, et vahetult tema maja külje alla väiksele maasiilule kerkib justkui seaduslikult 150ruutmeetrine maja.

Väike-Laasil peatati ehitamine

Teisipäeva pärastlõunal, kui kohapeal Inni järve ääres hetkeolukorda kaemas käisime, leidsime vundamendiaugu äärest nõutud ehitusmehed. Ümberringi kaunis talveilm, lumised puud ja järvelt paistmas esimene jääkirme, kurtsid Pärnu kandist kohale tulnud ehitusmehed, et neil ei lasta rahulikult tööd teha.

Meeste muret võib mõista. Samal päeval käisid objekti koha peal üle vaatamas ka vallavalitsuse ametnikud, kes avastasid ehituse projektis vastuolusid lubatuga ja panid ehitustööd seisma. Kolmapäevaks kutsuti Otepää vallavalitsusse hoone projekti koostaja, et puudusi arutada.

Eile kell kaks algas Otepää vallavalitsuse koosolek, et Väike-Laasi kinnistu hetkeolukorra osas oma seisukoht kujundada.

Olite alles septembris Valgamaal, mis tõi uuesti siia?

«Ega ma siia halva sõnumiga tulnud. Raha napib aga igal pool ja nii polnud ka minul rahakotti puuga selga võtta. Minu arvates töötavad ministeeriumi allasutused hästi. Piirivalve ja politsei teevad ühispatrulle. Loodan väga, et sellel aastal jääb liikluses hukkunute arv alla 150. Narkootikumide kasvatajaid ja vahendajaid on ohtralt püütud, mõrvade arv on oluliselt varasemast väiksem.

Ühiselamutes ja hooldekodudes on olnud põlenguid, kuid vigastatuid on vähem.»

Päästjad pole rahul tööaja graafikuga ...

«Ja see tuli ka jutuks. Selle muutmine ei ole raske. Võib ka nii, et tööl ollakse kaks ööd ja kaks päeva ning siis on neli ööpäeva vabad. Kuu töötunnid peavad täis tulema. Päästjad olid neli-ja-neli-süsteemiga rahul.»

Tehnika on järjest paremaks läinud, kuid Valga päästeosakonna depoo väljaehitamine on juba nii pika habemega teema, et habe takerdub juba jalgu. Miks?

«Tean ja tahaksin samuti siia uut hoonet. Kahjuks ei saa seda täna lubada. Ehitused on üldiselt odavamaks läinud, kindlasti jõuab ükskord järjekord ka Valga kätte.»

Pikalt on üleval olnud isamaalise kasvatuse püsiekspositsiooni eksisteerimise küsimus piirivalve maa-alal. Milline on teie arvamus selle kohta?

«Käisin ka seekord Pikal tänaval. Krunt tehakse kaheks. Muuseum on kasvatuslikult väga vajalik, nende kasutusse antakse senisest enam hooneid. Valga linn on sihtasutuse moodustanud, maa antakse linnale hoonestusõigusega kümneks aastaks. Siseministeerium eraldas juba nelisada tuhat kroonigi tegevuskuludeks.»

Käisite kuulamas Valga maavalitsuse välissuhete spetsialisti ettekannet transpordilogistika pargi rajamisest ja piiriülesest koostööst. Mida te kuuldust arvate?

«Seda, et siin mõeldakse, kuidas asukohta ära kasutada. Väga meeldiv oli teada saada, mida kohapeal otsustatakse. Koidula piirijaama valmissaamine võib avardada ka kaubavoogude liikumist läbi Valga. Kui ettevalmistused selleks tehtud, saavad arendajad tulla.»

Millest oli tingitud huvi Valga Depoo vastu?

«Valga Depoo on koht, kus saavad tööd ka vanemad inimesed, kellel eesti keelega raskusi, kuid kes muidu kuldsete kätega töömehed. Usin inimene leiab töö ja tasuva töö. See aeg on möödas, kui noor astus uksest sisse ja nõudis 25 000 krooni palka, ilma et oleks küsinud, mis töö teda ootab.

Töökaid inimesi on vaja ärisektorisse, kaitseväkke, minu pärast käigu või välismaal tööl. Kerge pole kuskil, kuid me oleme 500 miljoniga Euroopa kodanikud ja hädaldamiseks pole põhjust. Eesti kodanikel on suured võimalused.»

Kui saaks selle idatransiidi käima, ehk aitaks see majandust? Inimestevahelised suhted on head, kuid riikidevahelised tulevad vahele.

«Peame oma lähinaabritega hästi läbi saama, mitte tülis olema ega iga pisiasja pärast süttima. Heanaaberlikud suhted aitavad mõlemat naabrit. Usun, et tulevikus muutub Eesti kodanikele lihtsaks ka Venemaale sõitmine. Kaovad ka tollibarjäärid.

Majandusraskused ei ole ainult meil, vaid ka lähinaabritel ja need tuleb kuidagimoodi ületada. Mul oli vestlus Valga gümnaasiumis, kus peeti UNICEFi noorte ümarlauda «Kohtumine ministriga». Noortel on huvitavad mõtted ja hea ülevaade maailmas toimuvast. Nad on optimistid.»

Omavalitsusjuhtidega vesteldes tuli välja, et Hummuli kooli juures passib politseiauto, sest õpetajad ei saa lastest jagu. Kuidas kommenteerite?

«Politsei ei saa asendada õpetajat. Laste headus või pahatahtlikkus algab kodust ja kohalikust kogukonnast. Noorte tegevusele eraldatakse päris palju raha ja sageli on üritused koos politseiga. Politseiriiki meil ei ole.»

Pühapäeval, 7. detsembril oli meil äkitselt sügav lumi, polnud elektrit, vett ja kohati ka soojust. Ka omavalitsusjuhid tõstatasid teiega kohtumisel probleemi, et elanikud ei saanud infot maanteeametist ega Eesti Energialt, millised teed on lahti, kaua võivad katkestused kesta. Miks oli see nii?

«Räägin Tallinnas nii maanteeameti kui Eesti Energia esindajatega, kuidas taolistel puhkudel inimesed rohkem infot kätte saaksid.»

Esimesena sündmuskohale jõudnud metsniku Tõnis Leoski sõnul oli tõepoolest riigimetsast maha raiutud ja tee äärde toimetatud umbes sada kuuske.

«Valvasin kuusepuid, kuni kohale jõudsid keskkonnakaitseinspektorid ja Otepää konstaablijaoskonna politseipatrull,» rääkis Leosk. «Kui politsei oli sündmuskohal teinud vajalikud toimingud, viisin kuused metskonna kontori juurde, kus need jõuludeks elanikele müüme.»

Skeem on sarnane

Lõuna politseiprefektuuri Otepää konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Kokkonen ütles, et politsei algatas juhtunu kohta uurimise.

Keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo juhataja kt Tanel Tiiratsi andmetel raiuti 2007. aasta novembri lõpus samuti riigimetsas – Otepää looduspargi piiranguvööndis – 144 elujõulist kuuske.

«Sarnaselt viimase varguskatsega mõni päev tagasi olid mahavõetud kuused hunnikutesse laotud ja asusid toimepandu avastamise hetkel alles sündmuskohal,» kõneles Tiirats. «Umbes samal ajal raiuti Sangaste vallas riigimetsa majandamise keskusele kuuluvast metsanoorendikust seitseteist toorest elujõulist kuuske. Need kuused õnnestus varastel minema viia.»

Ta tõi jõulupuude varguse kohta näite ka 2006. aastast, kui Otepää vallas raiuti eramaalt metsanoorendikust 56 kuuske, mis enne varguse avastamist olid jõutud minema viia.

«Varguste skeem on üsna sarnane, samuti piirkond, kus need on toime pandud,» täheldas keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo juhataja kt.

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul selgitas, et kuuskede ebaseadusliku raiumise puhul võib eristada kahesugust kahju – üks on keskkonnakahju, mis tekib näiteks kuuskede raiumisel metsanoorendikult.

«Kui puud kasvavad metsasihtidel, kraavipervel või teede ääres, siis nende raiumisega keskkonnakahju ei kaasne,» sõnas ta. «Küll aga võib sel juhul tekkida kahju omanikule.»

Tuul lisas, et kuuskede nagu ka muude puude raiumisel lähtutakse metsaseaduses ettenähtud korrast.

Politsei palub elanikelt tähelepanu

«Kui on tegemist kuuskede vargusega, siis neid juhtumeid käsitletakse karistusseadustikust lähtuvalt ja nendega tegeleb politsei,» väitis Leili Tuul.

Otepää konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Kokkonen palus elanikel jõulueelsel ajal tähelepanelikud olla. «Senise kogemuse kohaselt on just paar nädalat enne jõule kuusevarguste tipphooaeg,» rõhutas ta.

«Tahaksin inimestele südamele panna, et kui märgatakse kahtlasi liiklusvahendeid kuuskedega, püütaks auto number üles kirjutada ja teatataks kohe politseile.»

Huvi klaasi vastu hakkas tõusma pärast seda, kui kirjutati tervisemuredest, mida põhjustab bisfenool A (BPA) – kemikaal, mis sisaldub plastikbeebipudelites ja teistes kõvast plastikust pakendites. Kuni andmeid selle kohta veel kogutakse, on lastevanemad haaranud initsiatiivi.

Klaasist beebipudelid, mis kümmekond aastat tagasi purunematute plastmasspudelitega asendati, on teel tagasi. Kasvav nõudlus on viinud O-I mõttele asuda 20aastase pausi järel jälle Põhja-Ameerikas klaasist beebipudeleid tootma. Sarnast trendi on märgata ka Euroopas. Selge on see, et tarbijad eelistavad ohutut toodet.

Oluline on anda beebidele hea algus eluks. Klaas on enam kui sajandi jagu olnud usaldusväärne abivahend beebitoidu pakendamisel. Kuna see on tehtud sellistest lihtsatest ja looduslikest ainetest, nagu liiv, sooda ja lubjakivi, on ta täielikult inertne ja hermeetiline. See tähendab, et pakendi küljest ei satu midagi toote sisse.

Klaas on looduslik ja kemikaalivaba. Tema looduslik koostis tähendab, et seda võib korduvalt taaskasutusse võtta, ilma et kannataks kvaliteet ja puhtus.

Euroopa ühe suurema klaaspakenditarnija, Euroopa O-I turunduse ja kommunikatsiooni viitsepresident Dominique Tombeur on öelnud, et kuigi firma peab küll parimaks valikuks beebi toitmist rinnaga, tuleb mõelda neile emadele, kellel erinevatel põhjustel sellist võimalust ei ole.

O-I Euroopa toidusegmendi turundusjuhi Viivika Remmeli sõnul on klaasi pakendatud toit ohutu ja selle maitse selline, nagu loodus on loonud.

«Olen sõlminud kokkulepped perekond Säga ja perekond Lepikoviga, kelle kinnistutele kavandatud suusarada jääb,» selgitas Ritsu spordibaasi juhataja Raidve. «Nende nõusolekul olengi trassid maha märkinud.»

Raidve lisas, et paralleelselt hakkab kulgema kaks suusarada. Lühem, orienteeruvalt 600 meetri pikkune ring, on mõeldud põhiliselt lastele. Aga seda saavad väga edukalt läbida ka need, kes end suuskadel just eriti tugevalt ei tunne.

«Hoopis pikem, kolmekilomeetrine rada on nende tervisesportlaste jaoks, kes juba teatava taseme saavutanud,» väitis Raidve.

Hea asukoht

Rajad asuvad suuremalt jaolt metsaga ümbritsetud alal ja on seega tormide ning tuiskude eest kaitstud. See tähendab, et iga tuuleiil sissesõidetud jälgi kinni ei puhu.

«Tööd on sellel trassil muidugi kõvasti tehtud,» selgitas rajameister Raidve. «Alustasin raiesmikule kasvanud võsa eemaldamisest. Selleks kulus mitu päeva.»

Kuna tormid olid trassile puid langetanud, tuli needki ära lõigata ja minema viia ning enamik kändegi välja juurida. Teisalt oli aeg veel soodus teele jäävate noorte kuuskede ümberistutamiseks.

«Väga sügavaid rööpaid olid jätnud metsamehed oma harvesteridega raielangilt palke välja vedades. Neid oli võimalik ainult kivide ja kruusaga täita ning seejärel kõvasti kinni sõtkuda. Aga nüüd on rada tasandatud ja sõitmiseks kõlbulik,» ütles Ritsu spordibaasi juhataja.

Vajalik masin saadi Venemaalt

Hiljuti ostis Helme vald mootorsaani Buran 640. Kuna Eestis selliste masinate tootefirma esindust pole, toodi see Avo Tamme abiga otse Venemaalt.

«Korralike suusaradade sisseajamiseks sobis see masin suurepäraselt,» arvas rajameister Raidve. «Lääne mootorsaanid on kerged ega talla rada vajalikul määral tihedaks. See on aga märgatavalt raskem ja sõtkub raja põhja kõvasti kinni.»

Samas arutasid kohalolijad, et vaja oleks veel mootorsaanile juurdehaakimiseks jäljekelk teha. Selle abil saaks juba korraliku klassikasõiduraja sisse ajada.

Vallavanem Tarmo Tamm ütles, et seda mootorsaani võib suusaradade sisseajamiseks kokkuleppel spordibaasi juhatajaga kasutada ka Ala põhikool ning kõik valla külaseltsid.

«Päris külakorda see Buran küll käima ei hakka. Sest igal masinal peab olema kindel peremees, kes tema eest hoolitseb. Selle mootorsaani peremees on Ritsu spordibaasi juhataja Jaak Raidve,» lisas vallavanem.

Sellel kontserdil Valga muusikakooli saalis olid kõik tõelised muusikasõbrad, ka lätlased piiri tagant, kohal. Kontserdi lõpus ei plaksutatud moepärast, vaid südame sunnil. Raivo Tafenau soovitas publikul aplausiga ettevaatlik olla. «Laval on kolm inimest, kellel metsikult meeldib mängida. Nii võib juhtuda, et me ei lähegi siit ära,» ütles ta naljatamisi.

Ja publik nõudis neid pärast veel mitu korda uuesti lavale kavale lisa andma.

Kontserdi alguses kiitis Tafenau Valga talve ja vastandas meie lund Tallinna porile. Ütles esinejate nimel, et nad püüavad meie jõulumeeleolu mitte rikkuda. Pidasid sõna ja täiendasid seda omalt poolt vägagi meeleoluka musitseerimisega.

Džässiarmastajad said kuulda, mis sünnib siis, kui igaüks oma instrumenti – üks neist inimhääl – meisterlikult valdab. Said kuulda, kuidas saksofonist, kitarrist ja laulja korraga improviseerisid, kuidas pillid dialoogi pidasid, kui uhkelt keegi soleeris.

Kontserdi kavas oli muusikute oma loodud teoseid, üks Ameerika päritolu lugu, mitu omamaiste heliloojate laulu, mis teiste poolt kuulsaks lauldud. Ükskõik, kui hästi teised neid olid laulnud, selle koosseisu esituses kõlasid nad nii värskelt ja omamoodi, justkui päris uued laulud.

Laura Põldvere oskas kitarri saatel unistada ja kuulajad oma unistustemaale viia. Nii veenvalt pole veel keegi laulnud: «Las meid veel, kallis, olla teel.» Keerlevaid helbeid nautis laulja niisuguses jõulurahus, kus polnud kuhugi kiiret. Ain Agan imiteeris kitarril klõbistades lumesadu nii põnevalt, et selles sajus võis kõrv isegi saanisõitu ette kujutada.

Ja kuidas oskasid need kolm artisti muusa puudutust pausis välja elada!

Tafenau nimetas solisti tutvustades teda õpihimuliseks inimtüübiks, kes on elus juba mõndagi saavutanud, aga pole nina püsti ajanud. Et see nii on, nägid kontserdikülastajad, kui jälgisid, kuidas elas muusika Laura sees ajal, kui ta kuulas saksofoni ja kitarri mängu.

Silmailu pakkus ka laulja lihtne punane kleit, mis harmoneerus saali kaunistuseks paigaldatud punaste lilledega. Kleiti ehtis rahvusliku mustriga paelast kujundatud kaunistus, mis andis lauljale justkui tiivad.

Publik laskus saalist riidehoidu, kõigil muusikarõõm silmades.

Kas olukord just nii keeruline on, teavad kõige paremini asjaosalised ise, aga stabiilsus võimu juures tuleb ilmselt igale omavalitsusele kasuks. Otepää võimuvõitluse hind on, et mitmed vajalikud otsused on jäänud selle tõttu tegemata.

Üks neist on Otepää valla üldplaneering, mis erinevate huvide risttules pole aastaid kohalt liikunud. Kehtiv planeering aga osapooli ei rahulda.

Tänases lehes kirjeldatud segadus Inni järve ääres oleks võinud olla olemata, kui kehtiks üldplaneering, mis need reeglid täpselt paika oleks pannud.

Kas kuplitevahelise järve kallas on sobilik tiheasustusalaks, kus krundid väikesed ja majad tihedalt üksteise kõrval justkui linnatänaval? Eriti siis kui piirkond elatub turismist ja iga inimene, ka see, kel väiksemgi suvilakoht, on potentsiaalne tuluallikas.

Eks küsimusi võib esitada mitmesuguseid ja vastuseidki leida mitmeid. Õigus peab jääma vahepeale, et ei kaoks võimalus uuteks arendusteks ega ka rahu ja vaikus, mis paljude jaoks selle piirkonna nii meeldivaks ja atraktiivseks teeb.

Loodetavasti saab Otepää valla uus üldplaneering, mille töökavandit sel esmaspäeval ka vallavalitsuses tutvustati, peagi osapooltelt, eelkõige muidugi valla elanikelt, heakskiidu.

Kindlasti ei ole aga segadused need, mis Otepää vallale näo annavad, vaid ikka talvehooaeg, mis juba jõudsalt käima on läinud. Peagi on oodata ridamisi võistlusi nii laskesuusatajatelt kui suusahüppajatelt ja krooniks ikka jaanuarikuine maailmakarikaetapp. Praegune ilm külmakraadide ja lumega on ilmselt selle korraldajatele meeltmööda.

Kaupluses selgus, et ainuke dokument, mida ostjale ette näidata võimalik, oli tervisekaitsetalituse otsus 21. maist 2004 OÜ Adelan kaupluse 40 Pluss tunnustamise kohta.

Valga linnavalitsusest öeldi, et 9. detsembril on kaupluse uus omanik OÜ Mirstons registreeritud kui jaekaubandusettevõte. Nüüd ei pidavatki olema luba – ka alkoholi müügi oma – enam paberkandjal. Ostja võib selle olemasolu kontrollida arvutist.

Tööandjate teatel jääb alampalk ka 2009. aastal 4350 kroonile kuus.

«Oleme jätkuvalt seisukohal, et alampalka ei ole süveneva majanduskriisi ajal võimalik tõsta,» kommenteeris läbirääkimisi ETTK juht Tarmo Kriis.

«Ametiühingutele on korduvalt selgitatud, et ettevõtete palgafond järgmisel aastal võrreldes tänavusega väheneb ja sellises situatsioonis tähendab alampalga tõstmine vaid üht – madalamatel palgaastmetel asuvate töötajate ulatuslikke koondamisi. Õhukest palgafondi on kõigi töötajate vahel niigi keeruline jagada, seega säilitatakse alampalga tõstmisel töökohad kõrgema kvalifikatsiooniga töötajatele ja alampalga saajad jäävad töötuks,» selgitas Kriis.

«Käesoleval aastal tõusis alampalk 21 protsendi võrra, samal ajal jäi keskmise palga tõus alla 15 protsendi. Alampalga suhe keskmisesse palka on tänavu suurenenud 33 protsendilt 35 protsendini, mis tähendab, et alampalga saajate sissetulekud on tänavu kasvanud kiiremini kui teistel palgasaajatel,» lisas Kriis.

Teisipäeval tegi EAKL olulise järeleandmise, et alampalka võiks tõsta 500 krooni võrra. Varem soovis EAKL tõsta järgmise aasta alampalka 900 krooni võrra.

Eesti Olümpiakomitee kõrgeima autasu – teenetemärgi – pälvis teiste seas Otepääl Pühajärve vallas sündinud August Englas. Sportlasteel ainukese Eestit esindanud tippmaadlejana mõlemas maadlusliigis maailmameistritiitli võitnud Englas on ka seitsmekordne NSV Liidu ja seitsmekordne Eesti meister.

EOK teenetemärgi pälvisid ka Vesteinn Hafsteinsson, Gerd Kanter, Heino Kruus, Andres Lipstok ning Tiit Nuudi.

Selgunud on ka EOK spordialaliitude paremad. Eesti Kergejõustikuliit valis aasta parimaks kergejõustiklaseks juuniorite seas Tõrvast pärit odaviskaja Tanel Laanmäe.

Valga maakonna 2008. aasta spordiaasta lõpetamine toimub sel reedel Otepää golfiklubis, kus viiakse läbi ka edukate sportlaste, spordiaktivistide ja treenerite autasustamine.

Otepää konstaablijaoskonna juhtivkonstaabli Jaanus Kokkoneni sõnul algatati kriminaalasjad kolmes kuriteoepisoodis, kuid on võimalik, et mehed on rohkem vargusi toime pannud ning varguste toimepanemine võis alata juba varem.

«Kahtlustuse järgi käisid mehed vargil Otepääl ja selle ümbruses asuvates suvemajades, kus inimesed alaliselt ei ela. Varastati mitmesuguseid olmetarbeid ja vanametalli,» rääkis Kokkonen.

Kuna politseil on alust arvata, et meeste kuriteod ei piirdunud kahtlustuses märgitud kolme episoodiga, palutakse kõigil Otepää kandis varguse ohvriks langenutel, kes sellest veel politseile pole teatanud, korrakaitsjatega ühendust võtta.

Kannatanud saavad helistada Otepää konstaablijaoskona telefonil 765 5809 või politsei üldnumbril 110.

OLE juhatuse esimehe Tamo Vahemetsa sõnul tuletatakse kampaaniaga inimestele meelde, et kõiki oodatakse koju ning jõulusaginas ei tohi unustada raudtee ületamisega kaasnevaid ohte.

Kokku pool miljonit krooni maksva teavituskampaania infot levitatakse kõikides meediakanalites ning selle eesmärk on tõsta raudteeohutuse teadlikkust ja säästa raudteeliikluses inimelusid.

MTÜ Operation Lifesaver (www.ole.ee) loodi 19. novembril 2004. Ühingu tegevuse eesmärk on algusaastatest peale olnud koondada raudteeohutust oluliseks pidavaid ettevõtteid, organisatsioone ja eraisikuid, et koordineeritud tegevuse abil tõsta elanike teadlikkust raudteel varitsevatest ohtudest ning vähendada seeläbi igal aastal rööbastel hukkunute arvu.

OLE juhindub oma tegevuses 1972. aastal Ameerika Raudteede Assotsiatsiooni, Riikliku Raudteereisijate Korporatsiooni ja Raudteede Edendamise Instituudi asutatud Operation Lifesaver Inc. (www.oli.org) töö põhimõtetest ning on selle sõsarorganisatsioon.

«Eesti Energia teavitas meid juhtunust. Tegelikult näeb EMT ka ise oma valvekeskuses võrgu hetkeolukorda, nii et EMT seisukohalt oleks pigem määravama tähtsusega see, kui Eesti Energia oskaks prognoosida, millal elektrivarustus saab korda või kui kaua katkestus kesta võib.

Kui rääkida mobiilsidevõrgu tööst elektrikatkestuste korral, siis igal tugijaamal on olemas varuakud, mis peavad sõltuvalt tugijaama koormusest vastu mõned tunnid.

Varuakudest tugijaama katkestusteta töö tagamiseks üldjuhul piisab – see tähendab, et elektrivarustus taastub tavaliselt kiiremini kui lõpeb varuakude ressurss. Pikaajalisema katkestuse korral varuakude ressurss aga lõpeb ning võrgu transiitpunkte (ahel, mida mööda kõned võrgus liiguvad) hoitakse selle järel töös näiteks elektrigeneraatoriga.

Kui tugijaam on aga ahela lõpp-punkt, jääb ta elektrivarustuse taastumiseni lihtsalt tummaks, sest iga tugijaama juurde pole võimalik elektrigeneraatorit panna.

Reeglina võtavad väljalülitunud tugijaama tööpiirkonna üle teised samas piirkonnas töötavad tugijaamad, kuid see tähendabki võrgu võimalikku ülekoormust – töötavad tugijaamad peavad teenindama rohkem kliente kui normaalselt ette nähtud. Nii on ka levi ainult ühe posti jagu, sest piirkonna üle võtnud tugijaamad asuvad kaugemal ja signaal on nõrgem.»

Valka linnavalitsus võttis vastu töö, millega sai ühele poole esimene etapp kunagise nn teraskooli hoone ettevalmistamisel rahvusvahelise õppekeskuse rajamiseks. Töö lõpetati tähtajast nädala võrra varem.

«Viimasel neljal-viiel aastal kasvasid riigieelarve kulud samas tempos tohutult kiire majanduskasvuga, kohati veelgi kiiremini. Ometi oli juba aasta-paar tagasi selge, et majanduse kasvutempo sellisena ei kesta.»

Ta meenutas, et ütles septembri algul Riigikogu ees, et selle parlamendi töö tulemuslikkust hinnatakse selle alusel, kas parlament võttis vastutuse teha ebapopulaarseid otsuseid.

«Nüüd on see aeg käes. Eesti järgmiste aastate eelarvelised kulutused tuleb kaine pilguga üle vaadata, riigi kulutusi veelgi kokku tõmmata ja eelarvetulud kuluartiklitest mõistliku määrani lahti haakida.»

President meenutas, et üleilmses finantskriisis Eestil vastutust ei ole.

«Ometigi saame meist mitte sõltuva kriisi mõju leevendada, olles säästlikud ja ettevaatlikud oma riigi rahakotiga,» rääkis Ilves.

Tema sõnul tuleb leppida mõttega, et riigi panus üldise heaolu kasvu on lähiaastatel mõnevõrra tagasihoidlikum, kui oleme harjunud. «See on Eesti viimaste aastate eelarvepoliitika valus hind.»

Tema sõnul on see karm, aga paraku aus ja ilmselt vältimatu lähenemine. «Soovin seesugust otsekohesust ka parlamendile ja valitsusele.»

Kõige selle kõrval vajab Eesti Ilvese sõnul täpsemat ja selgemat eesmärki kui pelk kulude kokkuhoid. Ilvese sõnul on see Eestil ka olemas – liitumine eurotsooniga 2011. aastal.

«See on töö, mida igal Eesti elanikul, sinul, minul, meil kõigil tuleb juba täna tegema hakata. Kui teeme seda tööd hästi, siis kaitseme iseend ja Eestit tulevaste kriiside ja vapustuste eest,» kõneles Ilves.

Ta meenutas, et kui kümned tuhanded Eesti kodud mattusid lumetormi ajal pimedusse, kui tuhanded autod jäid lumme kinni, tõttasid inimesed hädalistele appi.

«Stiihia peale pole mõtet pahandada. See on vaja üle elada. Positiivse eelhäälestusega, sest teame, et ränk katsumus kestab vaid lühikest aega.»

Ta lisas, et vastastikuse süüdistamise, maailmalõpumeeleolu ja tegutsemistahet pärssiva apaatiaga kestab kriis kauem.

«Targalt tegutsedes saab ka meid ootavast katsumusest ükskord vaid mälestus. Ebameeldiv, kuid tulevikule mõeldes ka vajalik ja õpetlik kogemus.»

Kõige rohkem on detsembris tulekahjudes hukkunud inimesi hooletu suitsetamise tagajärjel, paljud tulekahjud saavad alguse ka hooldamata kütteseadmest. Samuti on olnud mitmeid traagilisi tuleõnnetusi küünaldega, nagu teatas päästeameti pressiesindaja Rain Porss.

Päästeteenistus soovitab nendel majapidamistel, kellel veel korstnad pühkimata, tellida korstnapühkimise teenus veel enne pühade algust.

Küünlaid ei tohi jätta järelevalveta ega asetada kergesti süttivate esemete lähedale. Kindlasti peab see asetsema tulekindlal alusel.

Möödunud aasta detsembris hukkus tulekahjudes 20 inimest: peamiselt hooletu suitsetamise ja lahtise tule kasutamise tõttu.

Tänavu detsembris on tulekahjudes hukkunud kolm inimest, aasta jooksul 82.